Karjääripöörajast õpetaja Kristjan: mul oli kindel teadmine, et saan õpetajaks, kuid küpsema ja elukogenumana
Mõnikord ei vii tee õpetaja kutsumust südames kandvaid inimesi otse pärast ülikooli lõpetamist õpetajaametini. Nii oli ka Viimsi Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Kristjan Pärnamäega, kes astus õpetajakingadesse hulga aastaid hiljem pärast eriala omandamist, kaasas mitmenäoline juhi- ja elukogemus. Just viimast peab ta suureks väärtuseks, mida õpilastele edasi anda.
Geograafiaõpingutest maitse suhu
Kristjan asus Tartu Ülikoolis geograafiat õppima 2001. aastal. „Mäletan selgesti tollase instituudi juhataja sõnu, et geograaf õpib natuke, siis vaatab ringi, kas õpitu ka tõele vastab, ja alles siis lõpetab oma õpingud,“ meenutab ta. „Umbes-täpselt nii läks ka minul.“ Nii sai Kristjan inimgeograafias bakalaureusekraadi, mis vastab praegu magistritasemele. „Ülikooliaeg oli väga tore nii kursusekaaslaste kui ka õpingute poolest. Esimestel aastatel oli väga huvitav, kuigi kohati on arusaamatu, kuidas üldse õppimiseks aega leidsime. Elu instituudis ja suhtlus kursusekaaslastega olid nii tihedad,“ kirjeldab Kristjan ehedat üliõpilaselu. Kuigi lõputöö kirjutamine oli talle proovikivi, kiidab ta saadud haridust. „Tartu Ülikooli geograafiaharidus oli ja on senini väga hea ja kvaliteetne.“
Esimene maitse õpetajaametist jõudis Kristjanini juba geograafiaõpingute ajal. „Kuna mu õpingud venisid ja mul oli omajagu vaba aega, siis võtsin viimastel aastatel koos kursusekaaslastega lisaks õpetajakoolituse aineid. Nii sai isegi läbitud koolipraktika ja olin kolm kuud 7. klassi geograafiaõpetaja Miina Härma Gümnaasiumis.“
Kunagi saan ma õpetajaks
Õpetajaõpingud jäid geograafil tollal siiski lõpetamata. „Mul oli sisemuses teadmine, et kunagi saab minust õpetaja, aga kindlasti mitte kohe. Usun, et geograafias on vaja lisaks õpitule ka elukogemust,“ põhjendab Kristjan valikuid. Ta proovis sobitada õpetajakoolitust oma ellu hiljemgi, kuid toonane päevaõpe ei mahtunud kuidagi töö kõrvale ära ja pidi ootama uut võimalust. Peagi jäi Kristjanile silma MTÜ ASÕP, mille kaudu saab minna asendusõpetajaks. „Olin selleks ajaks töötanud juba 15 aastat riigiametites nii juhina kui ka muudel ametikohtadel. Otsustasin registreeruda asendusõpetajaks. Kahjuks ei jõudnud ma töökohustuste kõrvalt alguses väga palju panustada, kuid üksikud korrad sain siiski asendada.“ Nii olid esimesed sammud astutud, kuid soov saada õpetajaks sikutas südamest edasi.
Kolm aastat tagasi otsustas Kristjan teha kannapöörde: ta andis lahkumisavalduse, läbis ettevõtluskoolituse ja alustas eritellimusmööbli firmaga. Nüüd tekkis Kristjanil oma aja peremehena asendusõpetaja tööks rohkem võimalusi. „2020.–2021. õppeaastal sain olla asendusõpetaja kolmes koolis, neist kahes esimeses asendasin üks-kaks nädalat. Pärast teist asendusõpetajana veedetud perioodi mõtlesin, et sooviksin koolis õpetada veidi pikemalt, et saada parem ülevaade ja arusaam õpetajatööst.“ Niipea, kui see soov lendu läks, pakuti ASÕP kaudu talle Viimsi Gümnaasiumis asendustööd terveks kursuseks. Kristjan haaras võimalusest kohe kinni.
Iga päev õpetajana on üks suur isiklik võit
Kolm kuud Viimsi Gümnaasiumis möödusid kiirelt ja edukalt. „Ja siis see juhtus: Viimsi Gümnaasium ennekõike oma kollektiiviga võlus mind täielikult! Mind inspireeris õpetajatevaheline soe ja toetav suhtlus ning suurepärane juhtkond. Samuti tundsin end klassi ees mugavalt ja tagasiside põhjal tean, et ka õpilased nautisid seda,“ kirjeldab Kristjan oma teekonna pöördepunkti. „Kui sain teada, et kool vajab õpetajat ka järgmiseks õppeaastaks, mainisin neile oma valmisolekut sügisel suurema koormusega jätkata. Oi, ma olin pettunud, kui esimese hooga seda võimalust ei saanud!“ Saatuse tahtel loobus aga esialgne valitu pakkumisest ja nii sai Kristjan avalikul konkursil ametikoha endale. Ühtlasi tuli ta Tartu Ülikooli õpetajakoolitusse ja lõpetab sel aastal esimese kursuse.
Kristjan tunneb, et karjääripööre läks tema jaoks sujuvalt. „Kuigi varasem töö ammendus, siis 15-aastane kogemus ametniku ja keskastmejuhina oli õpetajatööks suurepärane kasvulava. Õpetajana on iga päev erinev ja paljuski minu enda kujundada!“ Talle meeldib olla oma käitumise ja hoiakutega õpilastele eeskujuks ja ta leiab inspiratsiooni koolist kui tervikust. „Mind toidab teadmine, et teen õiget asja. Nii hea on lugeda kursuse lõpus õpilaste tagasisidet, näiteks „Uskumatu, et geograafia võib olla huvitav“ või „Aitäh, õpetaja, et geograafia toredaks tunniks tegite“,“ kirjeldab õpetaja oma ameti rõõmusid. „Minu jaoks on iga päev õpetajana üks suur isiklik võit, sest alati on mõni õpilane, keda suudad just sellel päeval päriselt puudutada ja kelle silmad löövad korrakski särama!“
Neil, kes soovivad teha elus kannapöörde ja saada õpetajaks, soovitab Kristjan proovida. „Muuta saab vaid iseennast ja oma vaadet! Kindlasti tasub katsetada õpetajaametit pikemalt kui nädal-kaks, näiteks asendusõpetajana eri koolides ja kooliastmetes.“ Nii võib julge karjääripööraja leida enda õige koha just õpetajana. Kristjan lisab: „Olen saanud kinnitust sellele, mida ma 20 aastat tagasi uskusin – minus on ainest olla hea õpetaja!“
Olulised kuupäevad Tartu Ülikooli kandideerimisel
- Eestikeelsesse esimese astme õppesse saab esitada avaldusi 12.–26. juunini.
- Avalduste esitamine eestikeelsesse magistriõppesse juba käib ja kestab kuni 26. juunini.
- Sisseastumiseksamid ja hindamine kestavad 1.–10. juulini ning tulemused selguvad hiljemalt 11. juulil.
- Esimesed vastuvõtuotsused edastatakse kandidaatidele 12. juulil.
